SPORT
Peaminister Andrus Ansipi sõnul pole tema ega ministrid endale palka juurde küsinud, lihtsalt Riigikogu on nii otsustanud.

Ministrid tõstavad laste virelemise ajal oma palka

08.11.2013  Andrus Allika

Niigi suurt palka teeniv peaminister Ansip saab palgatõusuks juurde peaaegu kaks korda suurema summa, kui teenivad paljud õpetajad.

Sel nädalal riigikogus esimesel lugemisel olnud 2014. aasta riigieelarve näeb ministritele ette 20-protsendilise palgatõusu. «Tegu on ülikiire palgatõusuga, millist polnud isegi mitte majandusbuumi aastatel,» kommenteeris TTÜ professor Milvi Tepp. «Selline ülikiire palgatõus mitte ainult ei tundu ebaõiglane, vaid ongi ebaõiglane.»

Tepi sõnul tõuseb ministrite palk ajal, mil inimestel on reaalpalgad hoopis langenud. «Selline palgatõus suurendab usaldamatust, võõrandumist ja künismi,» ütles Tepp.

Eriti küüniliseks teevad palgatõusu peaminister Andrus Ansipi ja rahandusminister Jürgen Ligi vabandused-selgitused. Ansipi sõnul on ministrid riigieelarvest palka saavate inimeste gruppidest viimased, kelle palk pole pärast 2008. aasta kärpeid tõusnud kriisieelsele tasemele.

«Peaministri palk oli 2008. aastal 20,88 protsenti suurem, kui ta on praegu,» ütles Ansip, kes praegu teenib 3999 eurot kuus ja uuest aastast hakkab saama 5200 eurot ehk koguni 1201 eurot rohkem. Samas teenivad näiteks nooremõpetajad ja õpetajad vaid 715-735 eurot kuus. Muude riigitöötajate keskmiseks palgaks on 2014. aastal planeeritud 1118 ja Eesti keskmiseks 999 eurot kuus. Tänavu on need numbrid vastavalt 1020 ja 887 eurot. Seega saab peaminister juurde rohkem kui hakkab tuleval aastal olema riigitöötajate keskmine.

Ansip saab kõige rohkem

Peaministri sõnul on riigieelarvest palka saavate inimeste palgad tõusnud märgatavalt kriisieelsest tasemest kõrgemale. «Nad ületavad buumieelset taset, samas ministrite palgad on endiselt kärbitud olekus,» lausus Ansip. Ta väitis, et vale on öelda, et ministrid ise tõstavad endal palka. «Järgmisest aastast täismahus jõustuva kõrgete riigiteenijate ametipalkade seaduse võttis riigikogu vastu 2009. aastal ning seni taotles valitsus iga aasta lõpus erandit jätta palgad külmutatuks.» Ansipi sõnul käib jutt seega mitte palkade tõusust, vaid palgataseme taastamisest.

«Ministrid ei ole omale palgatõusu küsinud, peaminister pole omale palgatõusu küsinud, see on riigikogu otsustada ja riigikogu on selle otsuse juba ammu langetanud. Erinevus varasemate aastatega seisneb selles, et seekord me pole seaduse jõustumise edasilükkamist taotlenud,» ütles Ansip, keda ootab uue seaduse jõustudes ees kõige suurem ehk 30-protsendiline palgatõus.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku palk tõuseb uuest aastast 22, ministritel, riigikontrolöril, õiguskantsleril, riigisekretäril ja kantsleritel kõigil 21 ning presidendil kolm protsenti.

Vastutus riigikogu kaela

Veelgi küünilisem oli aga rahandusminister Ligi, kes söandas ministrite palgatõusu tänaselt 3666 eurolt 4420 euro peale nimetada kingituseks, mis nagu toimuks ministrite tahte vastaselt ja riigikogu survel. «Mõru on see kingitus meile isiklikult, sest me tõesti ei ole seda taotlenud ega tunne sellest isiklikku rõõmu,» ütles Ligi. «Kui vaadata riiki kui tervikut, siis see on ilmselt loogiline, et riigikogu on meile öelnud, et ärge enam tulge selle kärpimise ja külmutamisega.»

Ligi sõnul väärivat eelkõige palgatõusu ministeeriumide kantslerid, kuid nende palk on ministri palgaga seotud ning kuna kõrgete riigiteenijate ametipalkade seadus ei lubavat kantslerite palka muul viisil tõsta, siis olevat ministrite palgatõus paratamatu. Tuleva aasta eelarves on tippametnike palgatõusuks kavandatud 375 450 eurot ja kohtunike ametipalkade täiendavaks kuluks 1,67 miljonit eurot.

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas 2014. aasta riigieelarvele ligi 90 muudatusettepanekut, sealhulgas koolitoidu toetuse tõstmise 78 sendilt 1 euroni, koolide tugispetsialistide – logopeedide, psühholoogide, eripedagoogide, sotsiaalpedagoogide – rahastamist riigieelarvest ning kohalike teede tõhusamat rahastamist. «Lapsed ja haridus on 2014. aasta riigieelarve eelnõu kõige probleemsemad kohad,» ütles Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. «Toidukaupade pideva hinnatõusu tõttu tuleb riigipoolset koolilõuna toetust tõsta. Samuti soovime tasuta koolitoitu pakkuda gümnaasiumiastmes.»

Keskerakonna fraktsiooni esimees rõhutas, et olulisel kohal on ka muudatus, mis jätaks koolide tugispetsialistide palgakulu riigi kanda. «Riik ei tohi seda ülesannet lihtsalt valdadele ja linnadele peale suruda ilma täiendavat rahastust tagamata,» lausus ta.

«Kohalike teede hoiuks tuleks eraldada 15% kütuseaktsiisist laekuvast rahast,» lisas Simson. «Peame ebaõiglaseks olukorda, kus kohalikud teed moodustavad 40% Eesti teede kogupikkusest, kuid riiklikust teederahast läheb sinna vaid 10%.»

Tee-ehituse raha võiks Simsoni sõnul tulla maksuaugu vähendamisest ja muuhulgas ka presidendilossi ümber 400 000 eurot maksva aia ehitamata jätmisest.

Vaja hoolitseda sündide eest

Sotsiaaldemokraatide fraktsioon tegi eelarvele kokku 305 muudatusettepanekut. Ka sotsid toetavad kõigi gümnaasiumis õppivate noorte tasuta koolilõunaga kindlustamist. «Koolitoit on paljude laste jaoks ainuke soe toidukord päevas ning selle parem kättesaadavus on nii laste tervise kui nende parema koolis edasijõudmise huvides,» ütles sotsiaalkomisjoni liige Helmen Kütt.

Samuti tegid sotsid ettepaneku tõsta pere esimesele ja teisele lapsele makstava toetuse 57,54 euroni. «Läheme võitlema lapsetoetuse kolmekordistamise eest,» kinnitas rahanduskomisjoni aseesimees Rannar Vassiljev. «Kui kümme aastat muutumatuna püsinud universaalne lapsetoetus lõpuks tõuseks, oleks see tõhusaks abiks kümnetele tuhandetele peredele. Laste tegelik toetamine on eriti aktuaalne olukorras, kus vajaduspõhiste peretoetuste «reformi» võib lugeda läbikukkunuks. Ilma otsustavate sammudeta ei ole võimalik vähendada ei vaesuses elavate lastega arvu ega aidata kaasa sündimuse tõusule.»

Riigikogu majanduskomisjonis jäid opositsiooni muudatusettepanekud valdavalt toetuseta ning need hääletati valitsuskoalitsiooni häältega maha ka riigikogu suures saalis.

 


Eelmisele lehele

Jaga|