Hiina kaart võib päästa Tallinna ja ka Eesti
10.08.2009 Edgar Savisaar, Tallinna linnapea
Täna peame tõsiselt mõtlema sellele, millised on need rahvusvahelised majandusjõud, mis Eesti-taolise väikeriigi majanduse uuesti käima tõmbaksid.
Uut majanduskasvu oodates eeldatakse millegipärast liiga automaatselt, et kui meie senised ekspordipartnerid toibuvad kriisist, siis paratamatult kandub see toibumine ka meile üle – ostsid ju need riigid varem meie käest alltöövõttu ja küllap hakkavad ostma ka pärast toibumist. Selline strateegia võib toimida, kuid ei pruugi. Kindlasti ei osutu see jõud piisavalt tugevaks selleks, et meid tänasest vaesuselõksust välja tõmmata.
Alltöövõttu ei jagu
Probleem on nimelt selles, et kui maailmamajandus ka taastub, siis ei taastu ta täpselt samal määral või samal viisil, kui oli olukord enne kriisi sattumist. Varasematel aastatel meile suunatud allhanked tehakse nüüd ära hoopis enda tehastes, kuna seal on olemas kriisijärgne vaba võimsus. Või siis ostetakse allhanked sisse hoopiski odavamatest maadest – Hiina, India, Venemaa – kui Eesti, kuna kriisijärgses maailma majanduses on iga kokkuhoitud kroon hingehinnas. Eesti ei ole enam ammugi väga odav maa ja ega ei soovigi seda olla.
Arvestades muutunud majandusolusid maailmas, peab meie majanduskaart olema senisest märksa tõsisem, läbimõeldum ja komplitseeritum kui lihtne enda odava alltöövõtu ja lihtsamate tööde pakkumine. Kuna me oleme odava alltöövõtu maast liiga kalliks saanud ning kuna me ei soovi oma arengus ja elatustasemes minna tagasi 90ndate algusesse, siis lihtsalt senine arengumudel ei ole meile enam võimalus ega lahendus.
Heaks lahenduseks edasiminekul võib osutuda nn Hiina kaart. See tähendab, et Tallinn ja Eesti tervikuna saaksid välja arendada sellist liiki majanduskeskkonna, mida Hiina majandusjõud vajab selleks, et integreeruda Euroopasse.
Inkubaatorid hiinlastele
Tallinnasse oleks võimalik rajada vahebaasid selleks, et siia saaksid toetuda Hiina ettevõtted teel Euroopa arenenud riikidesse. Tallinna saaks muuta nagu Hiina äriinkubaatoriks, mis võimaldab Hiina päritolu ettevõtetel siin jala maha panna, kosuda, Euroopa kogemusi omandada ja siis juba tugevam olles suunduda edasi Lääne-Euroopasse.
Mida siis vajab Hiina selleks, et Tallinn võiks olla selle suurriigi firmadele Euroopa suunalise ekspordi inkubaatoriks? Vaja on logistilist tuge, hiinakeelset teeninduskeskkonda, häid kanaleid ja juurdepääsuteid edasiseks suundumiseks Euroopasse, kvalifitseeritud ja motiveeritud tööjõudu, heal tasemel teenindavat finantskeskkonda, efektiivset ja sisulist avalikku haldust, head elukeskkonda, välja arenenud hotelle ja turiste teenindavat infrastruktuuri ning eekõige poliitilist valmidust selle tegevusnišiga tegelda. Analüüsides Tallinna sobivust Hiina kaardi teenindamiseks on kaugelt näha, et enamik selleks vajalikke eeldusi on juba olemas – vajalik on need vaid õiges suunas rakendada.
Hiina keel suhu
Võib-olla kõige suurem nõrkus Hiina firmadele Euroopa suunalise ekspordiinkubaatori pakkumisel on Tallinna elanike suhteliselt vähene hiina keele oskus. Samas ei ole keele oskus midagi omandamatut ja hiina keelt on sageli loetud keeleks, mille osatähtsus maailmamajanduses lähikümnenditel kordades kasvab.
Seega – soodustades ja propageerides Eestis hiina keele intensiivset õpet loome endale väljavaated Hiina majandusjõudude teenindamiseks ning valmistame oma inimesi ette muutuvas globaalses majandusmaailmas toimetulemiseks.
Millised ettevõtted oleksid Hiina ekspordiinkubaatori peamisteks klientideks? Suured Hiina kontsernid on juba Euroopas ja kui keegi ka ei ole, siis ei vaja nad suure tõenäosusega vahemaandumispeatust Tallinnas. Küll aga suudaksime me väärtust pakkuda väikestele ja keskmise suurusega Hiina firmadele. Sellised firmad vajavad soodustingimusi ja lihtsustatud protseduure, et ennast Euroopa turu jäikade vastuvõtutingimustega paremini kooskõlla viia.
Hiinlased Eesti kaudu Euroopasse
Kui meil reaalselt õnnestuks Hiina väikefirmadele sooduskeskkond luua ja neid niiviisi ka reaalselt Euroopasse aidata, siis ei jää Hiina riik meile ka tänu võlgu. Ühelt poolt saame me endale piisavalt kliente Hiina väikefirmade näol, teiselt poolt ilmselt ka suhteliselt sõbraliku vastuvõtu meie ettevõtetele ja toodangule Hiinas. Kõike seda Hiina valitsuse toel. Selliste tehingute puhul kehtib ikkagi põhimõte, et kui meie aitame neid, siis aitavad nemad ka meid. Senikaua, kui me aga lihtsalt arvame, et Hiina peab niisama meile turud avama ja meid kätel oma tarbijateni viima, siis jäämegi sellist olukorda ootama.
Kust peaksime siis konkreetselt pihta hakkama, et juba lähiajal meie majanduskriisi leevendavaid tulemeid saavutada? Mingeid eelsamme Hiinaga tegelemiseks on ju ka astutud. Hiinast on palju räägitud. Hiinlastega on arutatud Ningbo sadama kaasamist konteineriprojekti elluviimiseks. EAS on avanud oma esinduse Hiinas. Eestis on juba aastaid haridust omandanud mitmeid Hiinast pärit tudengeid. Eestlased on Hiinas käinud. Senimaani tehtud sammud ei ole aga kahjuks toonud siia ei Hiina ettevõtteid ega avanud ka sealseid turge meie teenustele ja toodangule.
Hiina muutub tähtsaks
Saamaks aga Hiina kaardi pealt reaalset majanduslikku efekti, peame loomulikult oma tegevusi intensiivistama. Hiina kaart võiks muutuda üheks Tallinna linna arenguvundamendi oluliseks osaks. Peaksime vaatama üle oma ressursid alates logistilistest võimalustest ja füüsilisest infrastruktuurist ning lõpetama inimressursi mobiliseerimise ja vajaliku juriidilise toe loomisega. Ja loomulikult, kui meil on olemas terviklik visioon, kuidas Hiina ettevõtetele mõeldud Euroopa-suunaline ettevõtlusinkubaator välja võiks näha, siis tuleb see ka Hiinas agressiivselt välja pakkuda.
Hiina on lähitulevikus kindlasti üheks peamiseks globaalse majanduskasvu mootoriks. Selle mootori oma majanduse arenguks mittekasutamine on otseselt pahatahtlik käitumine meie majandusarengu vastu.
Ka liigne viivitamine Hiina kaardi rakendamisel võib luua olukorra, et sellise keskuse loob Läti, Leedu, Poola või hoopis mõni teine riik. Sellisel juhul meile enam väljavaateid sellist majandusjõudu kasutada pole. Eesti ja Tallinn väärivad seda, et siia koondada parimad võimalikud ja konkurentsivõimelised majanduslahendused, mis viivad meid nii uuele kasvule kui ka tagavad majandusliku ja sotsiaalse heaolu pikas perspektiivis. Meie kätes on täna sellele täiskäik anda. Kuid me peame tegema seda enne, kui on hilja.
